Näugumine võib olla inimesele tavaliselt kuuldamatutel sagedustel. Osa sellest on perekonnal ühine (suuremate kaslaste puhul madalamad helid), osa ainult kasside spetsiifiline, osa õpitav. Näiteid kasside märgisüsteemist (väga lihtsustatult):

• Kurrumine on alati positiivne.
  
  
  
  • Madala tooniga kurrumine tähistab tavaliselt kutset
  
  
  • Kõrgema tooniga kurrumine on üldiselt lihtsalt sõbralikkuseavaldus
  
  
  • Kurrumine võib lõppeda näugatusega, mida võib võtta täpsustusena
  
  
  
  


• Urisemine on alati negatiivne, kui ei ole tegu mänguga:
  
  
  
  • Madal aeglane urisemine on hoiatus, millele rünnakut ei järgne peaaegu kunagi (näiteks, kui teine kass tuleb söömise ajal segama)
  
  
  • Intensiivsem ja kõrgem urisemine, mis võib lõppeda madala kõrgeneva näugumisega, eelneb üldiselt kaklusele, ent üritab veel kaklust ära hoida
  
  
  
  


• Kähisemine on alati väga negatiivne, isegi mängu puhul võib näidata liialdamist:
  
  
  
  • Eelneb tihti vahetult rünnakule, isegi kui vastane proovib põgeneda
  
  
  
  


• Nurrumine väljendab rahulolu mõnusa keskkonnaga, rahulolu määra näitab nurrumise intensiivsus
  
  
  
  • Kui kass on haige või suremas, siis võib ta üritada ennast kurrumisega rahustada, lõdvestada.
  
  
  
  


• Näugumise võimalikud kasutusalad kattuvad teiste häälitsuste kasutusaladega (siin on ainult üldnäited, arvestamata täpse intonatsiooni ja sellest tulenevate tähendusvarjunditega):
  
  
  
  • Vali kime näugumine, mis lõpus madalamaks muutub, on hoiatus
  
  
  • Vali kime näugumine on pulmakutsung
  
  
  • Madal madalduv järsult lõppev näugatus on üldiselt kutsung
  
  
  • Väga kõrge tooniga piiksumisega kutsub ema poegi
  
  
  • Enamikul juhul on näugumise intonatsioon inimesele suuremal või vähemal määral intuitiivselt arusaadav – kõige üldisemad vahemikud ka inimesele, kes pole varem kassidega kokku puutunud.